Esimene Juulijutuke

Praegusel aal on vaatamata suisele kuumusele ja ametlikule puhkeajale - mitteametlik ju kestab juba mitmendat kuud ja saab jätkuma ilmselt uuel hooajal uue hooga - leiab aset siiski mutmesuguseid sündmusi.

Vaatamata käimasolevale uhiuuele ja  tõejärgsele kultuuri- ja mõtterevolutsioonile, mis arenenud maailmale kohaselt ka oma arengutega vastavuses igati on just maailmatega kus see toimub, siis meie aladel lähtuvalt meie "arengulisest mahajäämusest" see revolutsioon kanda eriti kinnitada ei ole saanud. 

• Nagu ka näiteks mujalgi Ida-Euroopas. 

See asjaolu on kindlasti suureks murekohaks revolutsiooni korraldajaile ja ideoloogidele, kuid taaskord mitte sellest ei tahtnud ma praegu kirjutada. 

Eriti olukorras, kus siiski leidub ka peale looduseinimeste tegelaskonda, kes mõtleva ja loova inimliigi säilimisest huvitatud paustavad olema...

Sellest süsteemist on ju kirjutatud ja räägitud juba aga piisavalt palju ja kaua kaua.

Niisiis, meie ühiskonnamaastikel hetkeil toimuvast peatuksin seekord vast kahel teemal.

Esiteks Estonia"kriisil" ja näpiks ka taas Ekrendusega seonduvat.

Kui Estoniamöllu saab käimasoleva kultuuri- ja mõtlemisrevokutsiooni ühe meilegi ukatuva kiirena käsitleda, millele lõimub kenasti isiklik ja kindlasti ka parasiitnaiselik-isiklik komponent ja multikulturistide-ajukärpijate hea orgunn, siis Ekrenduse ja Isamaanduse lõime ja kokkupõrkepunktides saab tähendada taas maailma ehk poliitegregoride inimteadvust ületavaid mõjusid. 

Tegelikult on tegemist muidugi nii Ekre kui Isamaa puhul kristlike ehk kiriklike ja vabamüürliku taustaga organisatsioonidega, mitte sedavõrd rahvuslike liikumstega.

Päriseestindusega on seal seotud vaid mõned väiksemad grupid "kampsunid, natsid",mis iganes, kuid reaalset võimu neil selles ühiskonnasüsteemis, muidugi ei ole ja ei saakski olla. Seega taandub olukord taas tavapärasele isikuvõitlusele, võimuvõitlusele, pr- le või misasi see oli ja muidugi ka sellele, et too päriseestluse osa, mida Ekres võreeldes Isamaaga täna märksa enam on, kunagi võimu ja heaolu juurde ei pääseks. 

Isamaa esimehe avaldus, et nad Ekre alla neelavad, võib tunduda küll üsna kohatu, koomilise ja eneseupituslikuna hetkeil, mil erakonnal valimuskünnisega probleeme võib tulla, kuid kuna ühiskond vaimsust ja teadvust ei näe ega oma inimlikes kategooriais, siis ei nähta ka selle väljaütlemise tegelikke ja alateadlikke tagamaid.

Olukord on ninelt selles, et toimumas ju ka muutused Ekre juhtimises ja just asjaolu,et kirikumõju seal praegu suurenemas on, põhjustaski Isamaalase taolise mõttekäigu - neile nimelt tundub, et nende võim sisuliselt kasvab välistele näitajaile vaatamata. 

Sisuliselt aga ongi tal õigus, sest jok ja pok vormis nende ehk süsteemi, kiriku ja nn läänesõprade, ka kuktuurirevolutsioonilaste mõju ju kasvaski selle vangerdusega, mille taga taas ka muid ambitsioone saab näha.

Seda muidugi saab näha ainult looduse maailmadest vaadatuna ja teadlikkust omavana. Seetõttu võib minu jutuke ehk taas paljudele segasena tunduda.

Eestile - tähenadu see siis mida iganes või millist eestit tahes, see muidugi võib nii kahjulik kui kasulik olla. 

Kasulik ehk majanduslikus mõttes, kahjulik aga ideoloogilises ja rahvuslikus võtmes. 

Kuna sùsteem asub tãna juba inimestega samal tasandil ja ei kujuta endast  nn jumalatevõimu  naguvaremalt, siis peaksid ka keskmised inimesed juba suutma olukordi ise mõjutada, mis varemalt tegevusena enamusele siiski üle jõu ja mõistuse käis. 

Kui aga arvestada käimasolevaid kultimulti ja ajuvabastuse revolutsioone, siis võib see üritus siiski ka täna ja eriti juba homme võimatuks ja läbikukkumiseks osutuda...aga eks elame ja näeme! 

Vähemalt ühiskonnamudeleis elavaile massikodanikele ja vana süsteem saab veel aastaid edasi nende seljas muretult elutseda...

Lõpetuseks peatuksin ka kolmandal, kuigi juba vanal ja heal viiruserevokursioonil. 

Nimelt on kuulda ja nähagi, et taas uued või vanad ja head sea-, linnu- või ehk koguni kalagripid koos käimasoleva koroonaga taas varsti uue ja ilmselt võimsama hoo kui ealeski varem susse võivad saada...

Isiklikult ma siiski nende nimetatud gripiviiruste pärast eriti ei muretseks. 

Küll aga teeb mind murelikuks järjest enam laienev peagripp. 

Seda nii multikultuurilises, multireligioosses kui esindusdemokraatlikus mõttes.