Parasitismist ja looduslikust arengumudelist. Vandenõuteooriatest ja illusioonidest ning sekka ka reaalsusest.

 Kena kevadtalve! 

Siia leheküljele polegi juba pikka aega postitanud. 

Nüüd aga ilmselt hakkan seda taas sagedamini tegema, sest nii fb kui ka mõned yt kontod ja lehed on järjest jasvava ühiskondliku tsensuuri tõttu blokeeritud, disableeritud, deplatformeeritud või siis osaliselt tsenseeritud ja osad postitused neilt ka kustutatud. 

Seega ei ole ju võimalik ega ka mõtekas sealseis keskkondades enam rohkem oma mõtteavaldustega jätkata.

Aga see selleks, sest see ilmselt paljusid meist enam või taas ja siiski ei üllata.

Täna tahaksin rääkida nimelt illusioonidest ja vandenõudest. 

Ja nende toimimise eelduseks olevast vajalikust massirumalusest ja valitsevast parasiitprintsiibist.

Sageli just tingitud ja teadlikult kujundatud massihullustest.

Läbi ajaloo teame ju ilmselt kõik erinevaid religioonide mõjusid, mis on olnud meie vaimumaailmu ja inimmõistust alistavad ning juhtinud ja korraldanud elu ja ühiskonda meie planeedil juba suisa tuhandeid aastaid. 

Need illusioonid ja kogummudelid on asunud ühiskonnast kõrgemal ehk inimkonna või inimkirjutajate suurusjärgus. Võime öelda, et inimese jaoks üliteadvuses.

Ma ei kasutaks meeleldi väljendit tasand, sest see väljend on üldiselt väga ära lällutatud ja selle tähendus massiteadvuse tarvis erinevate muinasjututeoreetikute ja ka kirjeldatavate illusioonipreestrite poolt ette standardselt ära kujundatud.

Lisaks religioonidele on aga veel muidki illusioone, mis on saatnud ja saadavad tänaseni ühiskonnateadvust ning juhivad inimteadvust nii avalikult läbi peavoolumeedia, poliitpropaganda või kirikute ja noorte haridustee kui varjatumalt läbi massikuktuuri, erinevate peavoolu moesuundade, reklaami ja ka täiesti peidetult ka läbi meie alateadvuse. 

Kuna inimese alateadvus on siiani suuresti ühiskonnas tabuteema ja lahti kirjeldamata, saab just selle teadvuse piires inimestega manipuleeruda vägagi edukalt ja tõhusalt.  

Seda on muidugi ka tehtud ja tehakse jätkuvalt, kuigi tänaseks on suund võetud juba ka inimeste tavateadvuse hõivamisele. 

Seda meedet aga näiteks erinevate inimrasside ja rahvuste ning kultuuriruumide puhul ühte moodi kasutada evolutsiooniliste eripärade tõttu ei saa ja seetõttu ongi võetud kindel suund kahe inimrassi likvideerimisele. 

Ühte neist inimliikidest ehk aariainimest polegi lastud kunagi täienisti tekkida. Seda just eelkõige tema juba täiesti isikliku ja seega ühiskonnateadvusele allumatu teadvuse tõttu. 

Ent ka valge inimene on tänaseks samuti tema isikliku analüütilise mõtlemisvõime tõttu juba ohtlikuks liigiks veel valitsevale parasiitlikuke ühiskonnasüsteemile tunnistatud. Seda eelkõige nii inimteadvuse muutumise kui loodulike muutuste tõttu.

Niisiis maailma ei saa vaadelda ainult materiaalsest või füüsilisest aspektist ja samuti ei saa mõista tervikpilti tehes seda ainult läbi vaimumaailmate ja seda sageli illusoorselt neid varjestavate religioonide prismade.

Tarvis läheb ka kolmandat ja isegi neljandat tahku sellest maaimatervikust  ning alles nendest kõigist teadlikuks saanuna on võimalik hakata nägema ja mõistma tervikpilti ning reaalsust.

Kui maisest ja vaimsest poolest, mis ühiskonna teadlikult kaheks lõhestab ollakse üldjuhul teadlik, siis kahest ülejäänud osast sageli mitte. 

Nendeks on aga teadvuslik ehk informatiivne osa ja neid kõiki tervikuks siduv ja koos hoidev struktuurne osa. 

Nende asemel on seatud täiendavateks inimeste ja ühiskonna lõhestamiseks loodud patriarhaadi ja matruarhaadi lapitamatu vastuolu ning ka poliitiline vasak ja oarempoolseks lõhestamise vastuolu.

Tõsi, see viimane osa ei avaldu omaette maailmana, nagu me ei saa kõrvaltvaatajaina eraldi vaadelda ka maailma looja enda sisemaailmu - tema olemust, kogemusi ja kavatsusi. 

Seda just seetõttu, et see oleks ohtlik, segav ja kahjulik loojaile endile. 

Meie sisemaailmad on puutumatud, sõltumatud ja kuuluvad vaid meile enestele. 

Võib kasutada ka väljendeid, et need on absoluutselt privaatsed või pühad.

Mõisted vandenõuteooria, vandenõuteoreetikud või ka vahel äärmuslased - sest ka seda eksitavat mõistet kasutatakse samas kontekstis - peaksid samuti üldsusele tuttavad olema. 

Iseasi on muidugi, mida enamus inimkonnast nende mõistete all mõistavad või pigem kuidas neile reageerivad. 

Eelkõige tingitult ja õpetatult reageerivad ja kasvatus- ning propagandasüsteemi mõjude  tõttu suhtuvad ja mida nende all mõistavad.

Tuleb aga aru saada ja teadmiseks võtta, et ka neis peavoolu käsitlustes tõeterad alati sees on, nagu neid on sees ka igas illusioonis, religioonis ja teadlikult eksitamiseks ja hämustamiseks loodud pseudoteooriais, mis mitte kunagi mitte kuhugi meid viia ei saaks. Või siis ongi nende pärisvandenõu-teooriate eesmärgiks tõe jälile viivate, paljastavate  ja just ühiskonnamudeleis vandenõudeks sildistatud teooriate ja uurimuste naeruvääristamine ja pärssimine.

Päris lausvale ja reaalsust eiravad teooriad siiski erilist edu ei saavuta, kuna nende toetuspunktid on olematud, vastuolu loogika ja loodusseadustega täiesti ilmsed ja igale vähegi terve mõistuse ja emotsioonidega olendile seetõttu läbinähtavad, naeruväärsed ja vastuvõetamatud. 

Kuid:

loomulikult on siingi erandeid ja enamasti kinnitavad need ka reegleid.

Nimelt siis tõde selle kohta, et lisaks loodusele, mille all ma pean silmas siis siinset reaalset maailma ja keskkonda, loodusseadusi, planeeti, suisa Unuversumit, mateeriat, florat ja faunat ning mikromaailmu jmt ja inimest ennast eksisteerib siin planeedil ka mitmetest varasematest ja ka ruumiliselt kaugematest võõrtsivilisarsioonide jäänustest kokku seatud pareasiitlik ühiskonnamudel. 

See nn võõrsüsteem asubki nimelt vaimseis ja teadvuslikes maailmaosades ehk energeetilises ja informaatilises maailmamudelis. 

Need sektorid ei ole käsitletavad üksühese ainelise või materiaalse aegruumilise maailmamudelina, vaid tegemist on olemuslikult väljalise ja sagedusliku poolreaalse installatsiooni ning kiirguselise või valgusesarnase virtuaalmaaimaga. Abstraktse ja mittereaalse mudelina.

Subatomaarseis suurusjärkudes saab küll ka ainelist maailma vaadelda virtuaalse ja installaatilisena ning ka abstraktselt, kuid see praegu siiski selleks.

Paealleeli saab tõmmata näiteks arvutitega, kus lisaks riistvarale peab terviksüsteemi toimimiseks olema ju ka nii energiavara kui tarkvara. 

Lisaks ka seaduspärad, reeglid, tingimused ja konstruktsioonid nende osiste ühtseks toimiseks ehk siis struktuur. 

Samuti olen toonud sarnase näite kontserdimaja kohta, kus lisaks hoonele, lavale ja sisseseadele ning instrumentidele peab ju olema ka inimfaktor, publik, töötahe, nende ind ja oskused ja arusaamad ning väärtused, energiaressurssid ning muidugi ka esitatavad ja eksponeeritavad teosed ja seda kõike võimaldavad seaded ja tingimused.

Mõlemil juhul muidugi on olemas lisaks ka autorid, seadjad, insenerid, režisöörid, tootjad... ehk loojad ja teostajad. 

Midagi ei juhtu seega iseenesest, niisama juhuslikult või imekombel, vaid ikka ja ainult mingite loovolendite ja teostajate kindlate eesmärkide, soovide ning tahte ja kavatsuste vahetul mõjul ja koostoimel. 

Need eesmärgid, vahendid ja mõjud võivad ja ka enamasti ongi loomeprotsessis toimetajaile enestele nähtamatud ja mõisteratmatud, kuid seda siiski teatud piirudeni, kuniks nad on võimelised ise sellest kõigest aru saama, seda aduma, selles protsessides osalema või koguni neid juhtima õppinud ja suisa ise uusi eesmärke, protsesse ja süsteeme looma ja esile kutsuma ning üleval ehk reaalseina hoidma.

Mainitud parasiitliku tsivilisarsioonimudeli puhul aga on see viimatine arenguetapp kategooriliselt keelatud ja välistatud, kui olemuslikult selleke süsteemile kahjulik, paljastav ja ohtlik ning ka maailmaelanike mõistmisvõime ja teadmised ning suutlikkus ja ammugi sündmuste suunamine, juhtimine ning kujundamine on piiratud kindlate karegooriate ja eesmärkide ning ette antud võimalustega. 

Seega kui looduse puhul saame me rääkida maailmamudelist, mille eesmärgiks on arenemine, evolutsioon, täiustumine, mitmekesistumine, isiksuste kujundamine ja vastavate väärtuste ja hüvede loomine, siis parasiitliku mudeli puhul on nendeks eesmärkideks olemasolevate ehk loodud maailmamudelite ja sealsete ressursside ja olendite (inimressurss!) manipulatiivne, illusioonidel põhinev ja füüsiline allutamine, alistamine, orjastamine, vallutamine ning seejärel neil juba edasine kaudne ja otsene parasiteerimine ning selle seisundi ja olukorra edasine kindlustamine. 

Samuti on seal vajalik nende eesmärkide saavutamiseks ja kindlustamiseks alistatud maailmais elutsevate teadlike olendite ja neile vallutajaile vastuhakkajate ohjamine, piiramine ja kaudne, osaline või vahetu ja täielik hävitamine. 

Nende isoleerimine, eksitamine ja neilt tegitsemisvõimaluste võtmine. 

Lisaks muidugi ka juba varemalt allutatud ja eksitatud või üles ostetud olendite pidev juurde toomine, juurde tootmine ja just nende abil soovitud tulemuste saavutamise. 

Kõik need mudelid ja meetmed on aga läbi ühiskonna- ja inimarengu kumuleerunud ühiskondlikeks tavadeks, hoiakuteks, suhtumisteks ja väärtusteks. Kirjutamata ja ka kirjutatud seadusteks.

Bürokraatiaks, erinevaks kriminaalseks elemendiks, kuid ka nn kutsutuiks ja seatuiks ehk väljaspool seadusi asuvaks seltskonnaks ja sfäärideks. Ühiskondlikuks hierarhiaks ja kaheldamatuteks tavadeks...

Seega on reaalne alus olemas ka enamikel ufojuttudel, reptiilijuttudel, muinaslugudel ja muudel ulme- või vandenõuteooriatel, kuid aru tuleb saada, et tegemist on siis suuresti vaimu- ja teadvusmaailmais toimunud ja toimuvate või toimuma hakkavate sündmuste kajastuse ja kirjeldustega, mitte füüsiliselt toimnud või toimvate ja toimuva hakkavate sündmustega. 

Loomulikukt on ka füüsilised sündmused vaimsete ja teadvuslikega vahetult seotud ja suisa nende peegeldusteks ja väljendusteks, kuid kaugeltki mitte täies ulatuses ja kaugeltki mitte üksüheses samasuses või sarnasuses. 

Tuleb mõista, et tegemist on siis nn paralleelreaalsustega ehk olukordadega, mis on küll ühte pidi vahetult ja lahutamatult seotud ainelise maailmaga, kuid samas siiski ja täiesti teustsuguste ja eraldiolevate maailmaosadega. 

Neid osi tajume me aga kõik ja iga päev või öö. 

Sugugi mitte ainult nõiad, maagid, preestrid või ulmeteoreetikud või mingite psühhotroopsete ainete ja tehnikate tarvitajad ja kasutajad või vaimsete häiretega inimesed. 

Kõik me ju omame teadupärast tundevõimet, instinkte, tahteid, soove, eesmärke, emotsioone, fantaasiaid, kujutluspilte, mõtteid, suhteid, seoseid ümbruskonnaga ja sidemeid inimeste vahel. Paljud meist teevad ka plaane ja analüüse, ennustusi või suisa avastavad ja konstrueerivad midagi täiesti uut. Meil on nn kõhutunne, intuitsioon, aimdused ja empaatia...

Kõik need kirjeldatud ja väga paljud kirjeldamata nähtused ei ole algupäraselt ju füüsilised ja aineliselt kirjeldatavad ning just kogu taoline spekter maailmast kujutabki endast paralleelreaalsusi ehk siis  maailmaterviku erinevaid osi. 

Seoseid, seaduspärasusi, mõjusid, oskusi, jõudu, teadmisi, ilminguid, võimalusi, sündmuste ahelaid ja jadasid jne jne. 

Sinna sektoreisse kuuluvad ka nn saatus, karma, põhjus-tagajärg, unenäod, meditatsiivsed ja kõik muud vaimsed pildid ja kogemused. 

Aga ka meie positsioonid, võimalused, olukorrad või ühiskonnasüsteemid ja mudelid, religioonid, poliitmudelid, agendad, arusaamad väärtused ja narratiivid... vaimumaailmaist pärinevad ka meie isikuomadused, anded, loodusseadused ja ühiskondlikud mustrid, suundumused ning kavatsused. 

Just vaimsus on see, mis annab asjale või märgile, sündmustele või isikutele hinnangu, mõju, tähtsuse või kinnistab meie suhtumise ja reageeringud. 

Just teadvus on see,  mis võimaldab neid asju ja märke, sündmusi ja ka isikuid või ühiskondi luua ja konstrueerida ning toimivaina hoida. Vaimsus annab meile võimalused, särtsu, motivatsiooni või jaksu ja teadvus oskused, taiplikkuse, teadmised ja eesmärgid.

Seetõttu peaksime õppima maailma käsitlema sellisena nagu see on, mitte sellisena, nagu seda meile näidatakse või püütakse näidata. 

Samuti tuleb kasuks tunnustatud teadmine, et mitte midagi ei teki iseenesest ja ei kao ei kuhugi, selle teadmuse seostamine igapäevaselt toimuvaga ning mõistmist, et igasuguseks eksistentsiks ja reaalsusesks on tarvis nii isiklikku jõudu ja tahet kui oskusi ja teadmisi. 

Muidugi on võimalus need omadused ka röövida ja välja petta, kuid need võimalused on kindlalt piiratud kõigis mõõtmeis ja kindlate suurusjärkudega ning seetõttu ka ajutised. 

On olemas veel võimalused teha asju mitmekesi ja erinevaid oskusi ja võimekusi vahetades ja lõimides. Ka sellel võimalusel on nii head kui vead. 

Näiteks üks viga võib olla et, keegi langeb rivust välja või reedab ning seetõttu tekib segadus, kaos või koguni lagunemine. 

Millise neist võimalustest keegi välja valib, on tegelikult tema enda ja kõikide enda isiklik valik ning mitte keegi nende valikute ja tulemuste eest ka peale iseenda või ühistöös osalejate ei vastuta.

Seda ka juhul, kui neid valikuid tehakse teadvustamatult või kollektiivsete ja väliste mõjude poolt tingituina.

Kokkuvõteks saab siis välja tuua, et lisaks valitsevatele inimühiskonnamudelitele, mis põhinevad siis kas erinevatel uskudel ehk religioonidel ehk vaimseil pooltõdedel ja illusioonudel või materialistlikel poliitiilistel ja finantsistlikel ning pseudoteaduslikel agendadel ja narratiividel ja nende lepitamatul omavahelisel vastuoludel, eksisteerib veel ka loodus ehk kohalik eluolu.

Muideks ka kõik materialistlikud religioonud on olemuselt looodud sarnastel või samadel alustel ehk pooltõdedel ja illusioonidel ning kindlate piiride ja ette seatud väärtuste ja eesmärkidega mudelruumidesse. 

Seega vabadus ja võimalused inimühiskonnas liikuda või areneda on ainult piiratu ja näilised ning seotud kindlate tingimuste ja ühiskondlike ning religioossete väärtuste ja eesmärkidega. 

Neist piiridest väljuda üritades või neid piire, eesmärke, mudeleud ja väärtusi kahtluse alla seades ja neis kaheldes kohtate te aga koheselt nii kaaskodanike ehk massi kui ka ühiskonna, kirikute, asutuste ja riigistruktuuride vastuseisu, halvakspanu ja manitsusi. 

Neid manitsusi aga ikkagi edasi eirates kohtate te juba konkreetseid ja erinevaid vastumeetmeid, allutatud kaaskodanike tõrjuvust, sotsiaalseid piiranguid ja ebaedu ning mustamist kuni otseste sanktsioonide, karistuste, kogukonnast ja ühiskonnast väljaheitmistest kuni otseste isoleerimiste, vangistamiste, kallaketungide ja tapmisteni välja. 

Seda kõike läbi erinevate ühiskonnakordade ja mudelite ning läbi kogu teadaoleva siinse planeedi ja inimtsivilisatsiooni ajaloo.

Kuna aga loodus ehk siis kohalik tegelaskond, siinne vaimsus ja selle planeediga seonduv eesmärkide ja abinõude kogum on siiski siin ju peremeesloomaks ning ka pidevas muutumises ja arengus, siis peab muutuma ka nn võõrinstallatsioonide kogum ja selle kandjaskond, kes siis just eelkõige kohalikke maailmavaateid kandvaid elanikke ehk pärisinimesi ja arenguprintsiipe - nagu ma neid nimetan - vandenõulasteks just peabki. 

Selline on lihtsalt valitseva ehk parasitaarse ühiskonnamudeli korraldus ja tingimus ning kõik sellesse mudelisse kuuluvad elanikud ka nii tunnevad ja arvavad või vähemalt argusest, pugejalikkusest või lurjuslikkusest kuuletuvad ja kaasa kaagutavad. 

Aga nagu mainisin, siis looming on sõltumatu, eraldatud, kaitstud ja püha ning kui looja ise seda käest ei anna ega mingile välusele survele ei allu või kedagi enda sisemaailma ei lase, siis midagi temalt ka röövida või varastada tegelikult midagi ei saa. 

Seda reeglit tasub teada. 

Ja kuna muutub loodus, siis peab muutuma ka parasiitlus ja selle muutumise maisteks väljendusteks ongi erinevate ideoloogiate ja ilmakordade vahetumine. 

Praegu näeme siis neid muutusi näiteks nii vasakpoolsuse ja feminismi tõusuna, taas vanade-heade ususõdade ning ka kliimahüsteeria ja muidugi koroonahüsteeriana! 

Just viimane väljendab väga selgelt nii kõiki kirjeldatud põhimõtteid ja reegleid kui tõestab ka praegu aset leidvaid looduslikke muutusi ja muudatusi. Parsiitsüsteemile lagundavaid ja piiravaid muudatusi. 

Paraku kanduvad need piirangud ja taandarengud ka otseselt praegusesse ja parasiitmudelil põhinevasse inimühiskonda ja nii me saamegi praegu üsiskonnas näha pidevat vabaduste ja võimaluste vähenemist, vaimset degradeerumist ja kultuurilist dekadentsi ning lisaks ka pseudoteaduste ja pseudoteooriate vohamist ning finantsimil põhinevat illuisoonärimaailma kokkuvarisemist...

Kõik need muutused toimuvad kindlas järjekorras ja kindlates ulatustes ning looduse muutumisel kanduvad need paratamatult ka üsna kiiresti ühiskonda ja materiaalsesse maailma. 

Tuletades aga veel kord meelde looduses kehtivat nn inimõigust või jumalaõigust ja seaduspära, et igaüks on oma otsustustes vaba ja vastutav ning oma enda maailmas kõige vägevam, saab igaüks siiski iseseisvalt valida. 

Valida, kas ja kui palju ta osaleb parasiitmudeleil põhineva ühiskonna paratamatus allakäigus ja saab seetõttu osa ka kõigist inimlikest viletsustest ja väntsutustest kuni lõpliku hävinemiseni või ta astub sellest mudelist aegsasti väljapoole ehk looduslikku ja arengupritsiipidel põhinevasse maailmamudelisse. 

Muidugi on võimalus veel luua ka isiklik või uus kollektiivne ja uus maailmamudel, kuid see valik eeldab juba väga suuri teadmisi, väga palju jõudu ja muidugi ka väga palju tööd.  

Ka looduses elades tuleb muidugi teha tööd, sest parasiitlust seal ei sallita ning ahistavaid illusioone ja pooltõdesid seal ei kasutata, kuid erinevalt parasiitmudeleist jääb see tehtud töö ka täies ulatuses selles mudelis alati ja isegi igavesti vaid tegiljaile endile ning mitte keegi ega mitte kunagi seda teilt ei röövi, ei peta välja või ei saa teid orjastada selles süsteemis. 

See maaimamudel nimelt ei põhine mitte parasitusmi ja kuritegevuse kõikvõimalikel imingutel ja lepitamatul konkurentsil, lõhestamisel ja õnnemängudel, vaid kindlatel reaalsetel väärtustel, inimlikkusel ja jumalikkusel ning vastastikku igati kasulikul ja just nimelt tegelike erinevuste ja tegelikul rikastaval koostööl põhinevatel arengumudelitel. 

Lõimumine siis ühiskondlikukt lõhestatu või primitiivsemaga ei ole aga muidugi kuidugi rikastav, vaid ikka ainult kõrgemale vaesustav ja lihtsustav, lihtsamale arengut takistav ning mõlemile orjapidajast sõltuvust suurendav mudel.

Samas aga ei pääse looduses te ka kokku keeratud jamade eest, milliste eest nn kutsutud ja seatud on olnud praegustes mudelites näiliselt kaitstud, vaid peate kõik oma tehtud vead ja tegematajätmised ikkagi ise läbi kogema ja selle käigus need parandama ning kannate ka ise nii täielikku vastutust kui kogete ka kõiki loodud hüvesid ja võimalusi ning vabadust. 

Ehk siis te saate ja saavutate täpselt sesa, mida te olete loonud ja mida te väärite.

Seega loodan, et andsin siinkohal taas väikese selgitava ülevaate ja selgituse mõistetest nagu illusioon, vandenõu ja äärmuslus. 

Aga ka looduse ja parasiitluse kui põhimõtteliste printsiipide erinevustest ja vastuoludest ning võimalustest ja tagajärgedest.