Kuum suvi ja kuum ning uus ilmakord

 Ilusat kuuma suve ja huvitavat uut ilmakorda teile!

Pole siia lehele vibanud visandada juba tükil ajal, sest suurem osa mõttemõlkeist, avastustest ja nägemustest jääb siin planeedil valitseva olukorra tõttu praegu vaid minu enda, sh sisemaailma ja mälupanga või väikese inimrühma teada. Või siis ka otse väljalisse ja kiirguslikku maailmaosaa ehk projektsioonidesse, mis mõjutavad või peaksid ja saaksid mõjutada teadvust…

Mul on juba lapsest saadik kombeks nö fantaseerida ja tajuda omasoodu ja ka kirjutada “näpuga õhku” ja uuemal ajal vahel ka arvutisse ning jätkuvalt pliiatsiga paberile ja nüüd ka arvutisse. 

Aga see selleks.

Mõne mõttekäigu või -lennu panen aga vahel ka siia lehele kirja - ja samuti ju praegu näpuga.

Nagu kõik mõtlevad ja tajuvad olendid ehk on märganud ja mõistnud, siis ajad on muutumas. 

Endist harjumuslikku niisamaaega enam tagasi ei maksaks oodata.

Pigem on mõistlik mõista mis toimub ja miks toimub ning selle toimumise keskel endale võimalikult hea olukord ja asukoht luua.

Kapitalism laguneb. Ka kommunism on lagunenud ja kaob tasahilju kõikjalt. 

Asemele astuvad, esialgu veel hiilivalt ja Overtoni aknameetodil idiokraatia ja tsensuur ning seejärel ka üldine usuhullus ning kaos. 

Kus juures uske on ju “rikastavalt” erinevaid ja igale usklikule on teadupärast vaid tema usk õige. 

Isegi siis, kui ta seda elu jooksul vahetab või mitu korda vahetab. Ka siis, kui religioon vahetub raha või ateismi vastu ja vastupidi.

Aga miks tsensuur, lagunemine ja idiokraatia ning hullumeelsus?

Aga selleks, et meie koduplaneet ja tähesüsteem tervikuna ehk edaspidi siis loodus muutub. 

Loodus on terviklik ja muideks ka kogu selle süsteemi autor, milles inimene ja inimloomad, loomad, taimed ja kõik muu ka füüsiliselt ehk aineliselt eksisteerivad ja elavad.

Kuna aga ühiskondlikult teatavate arenguliste asjaolude tõttu ei valitse seda süsteemi ainult loodus, siis ei ole ka kõik kaugeltki nii läinud, nagu looduses oleks kohane olnud, et läheks.

Parasiitsüsteemi lugu ma siinkohal ünber jutustama ei hakkaks, sest seda on jutustanud juba üsna mitmel korral ja jutustavad ka edaspidi ja järjest täpsemalt meie arengumaagid ehk Eesti ja valge inimese vaimsuse kandjad ja loojad Nõmme Raadios ja Vaimumaailm.ee kodulehel. Eks seda üritavad teha ka teised rahvad ja nende juhid ning tarkurid ja tajujad.

Mina jutustaksin teile aga täna selle süsteemi ehk praeguse tsivilisatsiooni hetkeseisust ja lähitukevikust.

Võibolla olete tähele pannud, et eestit ikka kiidetakse ja mainitakse, et kui head tingimused, kui hea ja võimas energeetika siin on, kui edukad me oleme, kui ilusad on siin naised jne jne.

Siia on kokku koondatud nii ususekte, investeeretajaid, laiapõhjalusi panustajaid ja keda kõike veel parasiirsüsteemi avarsustelt…

Edu meil tõepoolest on ja eriti just vaimuvallas ja teadvuses ning teaduses.

Meil on tõepoolest siin ka energiad ja informatsioon ja maailma mõistes vägagi oluline ja tugev…

Arvult ja pindalalt oleme me ju pisikesed ja ühiskonnamudelist lähtujate  seisukoht, et me midagi ei mõjuta ega muuda või suisa iseseisvalt hakkamagi ei saaks, on ju õige, kui me lähtume parasiitsüsteemi alusreeglitest ehk vaimses mõistes siis kolmest kilpkonnast ja elevandist…

ninelt siis

a) Mass määrab, mis on hea.

b) Esimene kehtestab reeglid.

c) Kelle tapad, selle saad ja mida rohkem varstad või tarbid, seda vingem tegelane oled!

Kuna aga nii mina kui valgeinimese vaimlejad parasiitsüsteemis ei elutse ega selle seadusi ei järgi, siis ma tutvustaksin teile ka loodusseadusi samaste kilpkonna ja elevandi võtmes.

Lamemaalastele, nii uskujatele kui selle üle irvitajatele aga teadmiseks, et lameda ja ümara keha erinevus seisneb nimelt peamiselt nende kätketud ruumi mõõtmete arvus ja midagi naeruväärset või imelist siin polegi. Lihtsalt, et kahedimensioonilises ruumis asuv maakera asub mitte neljandas ja suuremates, vaid üldjuhul allpool asuvais hüperruumides, kus asub näiteks meie alateadvus ja sisemaailmate alged. Sealt võib leida ka koguni punktmaa ehk ühemõõtmeluse maakera :) 

Muidugi kuna olendid on erinevad, siis on erinev ka nende teadvus. Mis ühtedele alateadvus, see teistele tavateadvus ja kolnandaile suisa üliteadvus ja vastupidi. 

Eksisteerivad ka teadvusetud liigud nagu putukad ja inimbiorobotid ning nende toimine sõltub täielikult kas välisest teadvusest ja/või sisemisest programmist…

Füüsikaliselt vastavad väiksematele hüperruumidele siis molekulaarsed ja rakumaailmad, atomaarsed ning elementaarosakeste algmaailmad.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma ju rääkida.

Tahtsin rääkida stsivilisatsiooni lähitulevikust.

See tukevik ei ole ilus ega inimestele ootuspärane, kuid selle eest on see reaalne ja pararamatu.

See on muideks ka õiglane ja karmakohane.

Vaimupildis ja teadvussõnastuses tähendab see seda, et valitsev parasiitsüsteem laguneb järjest kiirenevalt ja jõuab üsna pea ka oma lõpliku hävinguni siin planeedil ja tähesüsteemil tervikuna. 

Mis temast järele jääb või kas üldse midagi peale teadmiste ja kogemuste ning mälestuste jääb, ei oska mina teile praegu täpselt ütelda.

See aga ei ole ka eriti oluline, sest kui kogemused ja teadmised jäävad ning areng jätkub, siis parasiitlusel tukevikus nagunii enam võimalusi ei oleks. Vähemalt siin ümbruskonnas…aga ilmselt ka kaugemates paikades…tähendagu see mida iganes.

Meie jaoks siin, praegu ja tulevikus tähendab see aga peamiselt seda, et hävineb ka kogu selle süsteemi tagajärjel kokku monstredatud ühiskonnamudelid ja inimmudelid. Kogu praegune paradigma kaob ja seda koos selle kandjatega. 

Paraku on nii, et suurem osa täna siin planeedil kehastunuist asub paraku vales kehandis või ei oma üldse õigust siin inimesena kehastumiseks ning seetõttu saab ees ootavaud sündmusi nimetada nende jaoks ka trastilisteks ja maailmalõpulisteks. 

See selleks. 

Iga üks peab vastutama oma tegude eest ning reaalsuse ja paratamatuse käest ei pääse mitte keegi. Isegi, kui veidi aega astronoomilises mõttes õnnestub olemasolus ja elusolus üle oma võimete ja sisu olla ja elada kellegi teiste arvelt, siis on see kosmilises mõistes siiski ajutine nähtus. 

See võib ju olla nii hea kui halb, olenevalt vaatenurgast, sest ühelt poolt annab see vaeva, viletsust ja piinu loovatele ja arenevatele olenditele ning hetkelisi naudinguid ja ka võimalusi, mida muidugi kunagi ei kasutata tõstetud olenditele, kuid teisalt annab see kogemusi ja teadmisi loovatele ja arenevatele olenditele ning mis seal salata - ka õudsa, kuid siiski üsna kiire lõpu parasiitidele ja nende poolt tõstetuteile. 

Teisalt on osal tõstetuil võimalus ka jätkata oma arengulugu sealt, kust see on katkenud. 

Kellel siis asjaderiigist, kel taimeriigist ja kel juba loomariigist, kuid kas seda võimalust ka kasutatakse, on pisut küsitav. 

Samas on valik absoluutselt vaba ja saab öelda, et isegi demojraatlik, sest loodus siin mingeid piiranguid oeale reaalse taseme ja isikliku soovi  ei sea. 

Samas aga ta ka ei ahvatle kedagi ega promo ennast kusagil, sest uskuge mind - loodus saab ise ka ilma teiste olenditeta suurepäraselt hakkama. 

Muideks ilma teiste inimesteta või loodust reostamata saavad ka pärisinimesed ja jumalikud inimesed oma isikliku elu tasemel hakkama, kuid seltsis on ju alati tõhusam ja arendavam ning edasiminek palju kiirem kui päris üksinda totutades.

Paraku noid päris ja jumalikke ininesi on vaid käputäis praegusest tsivilisatsioonis ehk siis vastavalt 170000 ja 300 ning parasiitluse reeglite järgi neist tõepoolest midagi ei olene.

Õigemini ei ole olenenud viimastel tuhanditel, kui neilt välja petetud  ja piinatud teadmised ning töö muidugi välja arvata.

Täna juba oleneb aga rohkem ja homme juba üsna märgatavalt, sest ühelt poolt pidevalt kasvavas tsensuuris ja kõri ümber koomale tõmbuvas lipsus ja teisalt järjest kasvavas idioootsuses ja väärastumises, läheks nende teadmisi ja oskusi oioi kuidas tarvis…ainult, et nad on nõus neid teadmisi nüüd jagama üksnes siis, kui kõik neilt röövitu on neile tagastatud, nende poitsioonid taastatud ning kogu kahju hüvitatud ja viisakalt ning siiralt vabandatud nende ees! 

Ilma kõiki neid tingimusi täitnata aga saadavad nad ilmselt teid siiski pikalt. 

Kes viiskalt, kes ebaviisakalt, kes koguni kõvahäälselt ja parstavalt ja kellest te ehk üldse midagi kunagi teada ei saagi…

Aga asi on ju sootuks hullem, sest rääkimata heastamisest, üritatakse neid ju endiselt vangis või vähemalt võimust ja võtmepositsioonidest eemal hoida. Seega ma ei näe ühiskonna jaoks mingitki reaalset pääsuteed. Pääsuteed paratamatust hävingust koos selle süsteemi haldajatega.

Lihtsalt, et haldajad muidugi hävinevad enamasti viimastena ja truu ning rumal ja ennastohverdav mass lihtsalt kogeb järjest viletsamaid ja piiratumaid elutungimusi ja võimalusi kuni lõplike pandeemiate, sõdade, kriiside ja kollapsiteni välja…

Eesti ja ehk veel mõni helgem saareke peaks siiski jääma ja säilima inimlikus mõistes, kuna nagu ma juba mainisin, on siin planeedil ka väike hulk tegelasi, nn kohalikke, kes muidugi kogu selle hullusega kaasa ei lähe ja oma jõudu ja nõu ühendades ka teatavad väikesed piirkonnad sellest kaosest välja suudavad jätta. 

See võitlus, eelkõige vaimne ja teadvuslik töö saab olema keeruline, kuid tulemus saab olema siiski igati seda väärt. 

Nimelt ei järgne  taaskord ülemaailmseid füüsilisi kataklüsme ja säilivad ka teadmised, ajalugu ja füüsiline geenivaramu ehk teatav seltskond inimesi, kes arenguga edasi läheb…

Kõiki ülejäänuud aga ootavad ees aga näiteks perverssuste plahvatuslik kasv ja geneetiline degradeerumine, sooline väärastumine, idiokraatia pealetung, depressioon, enestapud, massitsensuur, krahhid, inimsuhete ja sotsiaalsfääri lagunemine, esmaste oskuste ja teadmiste kadu ning saamatuse plahvatuslik kasv, vaimne, teaduslik, kultuuriline ja sotsiaalne dekadents…aga ka koonduslaagrid…ilmselt ka lokaalsed looduskatastroofid, nälg, pärishaigused ja surm.

Seda ka vaimsetes mõistetes ehk ilma uuesti kehastumisvõimaluseta. Seda siis nii looduse tahtest, süsteemi tahtest, kui paratamatusest tingituna. 

Paraku kaob planeedilt ilmselt esimesena just valge inimene oma enamuses, kuid kuna edasine ei oma arengu ja intelligentse tsivilisatsiooni seisukohalt enam erilist tähtsust, siis selle osaga mina vähemalt praegu ei tegele. 

Kuigi, see osa muutumistsüklist võib reaalselt sajandeid kesta...

Selles osas mängivad rolli nii kehastunud ja säilinud valge intelligentne ja jumalik vähemus kui intelligentsem ja inimlikum värviline osa inimkonnast. Mõlemad peavad suutma koos ohjata kadu ja kaost ning samas ka omavahel suutma hakkama saada ja seda just loodusseadustest, mitte parasiitlusest enam lähtuvalt. Vastasel korral kaoks ka kogu värviline rass ja hüppelatt inimkehasse muutuks väga kõrgeks ja keerukaks ülejäänutele…

Kas selle aja kestel nood vähesed valged ka füüsiliselt silma suudavad eriti paista, ei oska ma praegu teile täpselt ütelda, kuid üks on kindel - mõistuse teadvuse mõttes ja loovusega inimliik siiski jääb siia planeedile, sest nii on otsustanud nii nemad ise kui ka planeet ehk loodus ise ning loodusseadused võiksid kõlada umbes nii:

A) Targem ja arenenum määrab ja osustab, sest ta oskab, loob, juhib ja vastutab.

B)  Multiversuni loogikaseadused siiski määravad, mis, kes, miks ja kuidas ning millal.

C) Mida lood, seda saad ka tarbida ehk kõik mis teed, teed ju ikkagi endale.