Mis asi siis on ikkagi tegelikult vaimsus ja kus see asub?

 Kena kevadet! 

 

Pööripäev jälle seljataga ja vahtrastki tilgub magusat nestet.

Taevas on sinine ja päikene paistab kuldselt ning soojalt üle tärkavate rohuliblede ja esimeste lilleõiekeste...

Ka linnud laulvad ja loomad sebivad.

Seega kevad on taaskord ja vääramatult saabunud!

 

Aga kribaks siis täna natuke vaimsusest, sest väga paljud on küsinud nii minult kui teistelt, keda tean, et mis see vaimsus siis ikkagi on või kus see asub?

Progressiivse ja liberaalse ühiskonna mõistetes on vaimsus midagi väga udust ja suvalist ning sageli ka naeruväärset ning umbluu laadset. 

Religioosses ja konservatiivses maailmas  aga otse vastupidi,  jälle midagi väga piiratut ja määratletut ning jäika ja tabu.

Põhineb ju kogu parasiitsüsteem, mis siis paraku kogu inimkonda siiani on ohjanud, just terviku lõhkumisel ja nende osade vastandamisel üksteiele. 

On ju ka koostöö ja ühistegevuski asendatud selles süsteemis põhimõttelise konkurentsi ja üksteisega võitlemisega, mida juba nii emapiimaga kui edaspidi kooli ja meediaga meisse kõikidese lakkamatult sisestatakse ja vaktsiina ning vitamiinina manustatakse.

Lisaks sellele konkurentsiagendale ehk paremagendale on aga olemas muidugi ka vastupidine parasiitagenda, mis siis väljendub kommunismina ja üldse vasakideoloogiatena.

Seal on küll olemas loosungiline koostöö mõiste, kuid koostöö asemel on seal peamiseks siiski koos looderdamine ja teiste järelt koos varastamine. Aga ka süsteemi järelt tagasi varastamisel.

Ja muidugi nendelt, kellel on, seaduslikult hüvede ja väärtuste ära võtmine ning ümber jagamine. 

Kuna aga selleks, et midagi röövida ja ümber jagada, peab ka vahepeal keegi taas uusi väärtusi looma, siis need vasaketapid on tavaliselt märksa lühemaajlised kui paremetapid, kus neid väärtusi siiski ka rohkem luuakse.

Samas on need etapid väga intensiivsed ja ka enamasti vägivallarohked...

Muidugi kehtib ka paremideoloogias röövimine: on ju see nimelt parasiitideloogia alustala, ja suisa seaduslikki röövimine, kuid seal on siiski olulisem roll ideoloogial, mis õpetab inimestele, et on võimalik saada ajalehepoisist miljonäriks...konkurentsi ja pideva üksteisega võitluse abil.

Muidugi taaskord võimekamad konkureerivad ka lisaks süsteemiga ja vahel ka võidavad selles konkurentsis ning saadaksegi kingaviksijast presidendiks...või siis kriminaalmiljonäriks ja miljrdäriks.

Kuna aga reaalruum on meie mõistes siiski vähemalt kolmemõõtmeline, siis on olemas ka kolmas telg ja selleks on nimelt sooline telg.

Sellele teljel on lahku löödud mehed ja naised ning sugude vahele on ehitatud väärmoodustisena hierarhilised ja polaarsed ning ideoloogilised ja suisa instinktiivsed tõkked.

Enamasti ületamatud ja läbimatud tõkked, mis muudavad ka võimatuks sugude vahelise loodusliku ja loomuliku kooseksisteerimise ja koostöö ning peremudelid ja suhtemudelid.

Ehk siis elu ja arengu alused on löödud kolmeks ja need omakorda pooleks.

Selline pseudosüsteem ongi parasiitvaimsuse alustala.

Vaimsuse saame siis sõnastada kui ideoloogia, alusmudeli, printsiibid ja postulaadid ning neile ehituvad võimalused, positsioonid, eelised ja reeglid. 

Ehk siis nn saatuse või karma usulistele ja juhuse ja imed või õnne ja õnnetused uskmatutele.

Religioonilised ja ideoloogilised mudelid ja ühiskonnamudelid ning peremudeld ja suhtemudelid.

Meie väärtused, suhtumised, eesmärgid ja nende ulatused. Meie tunnetus,regeeringud, eelistused ja määratlused. Kõik see ongi nimelt vaimsus. 

Vaimsus, mis omakorda küll jaguneb veel ka teadvuseks ehk siis tarkvaraliseks pooleks, valguseks, informatsiooniks, seaduspäradeks ja vaimsuseks kui jõuks, energiaks, toiteks, võimalusteks ja määratuseks või seatuseks. 

Seega ei ole vaimsus üksnes mingi muinaslugu ega religioon ja seda ei maksa otsida kirikutest või maas püherdavatest ja suitsukeste saatel kõristavatest ja uhhuutavatest nn nõidadest.

Seda ei leidu ka psühotroopsetes ainetes, mis küll mõjutavad meie füüsist selliselt, et tekib olukord, kus meie meeled saavad liikuda mõnele muule sagaedusribale ja mustrikombinatsioonile ehk siis enamasti meie sisemaailma radadele ja luua sillad meie sealsete osade ehk teisikutega eesti vaimsuse päraselt..

Samas on see üsna jõhker meetod nii kehale kui vaimule ja hingele ning eriti teadvuse vastu ning soovitud tulemuste asemel aavutatakse sageli ka väga palju soovimatuid tulemusi kuni surmani välja.

Samuti ojn kahjulikud või suisa ohtlikud ja surmavadki ka kõik juba nimetatud kohtadest pakutavad võltsid ja pseudovaimsused ja ideoloogiad ning ka teatav osa vaimsetest praktikatest, mis on samuti kas juba teadlikult ja teie või ka juhendajate teadmata ette ära manipuleeritud või siis lihtsalt teadmatusest ja oskamusest teid hoopiski kahjustavad.

Vaimsus ei asu ka parteides ega pangatornides. Isegi mitte akadeemiates või trendimudilais ja brändihiidudes.

Samuti ei tasu seda otsida massimeediast ja massikultuurist, sest seal asub ainult üksnes parasiitllik pseudovaimsus.

Tõsi, seda viimast leidub külluses ja igale maitsele neis kõigis loetletud üksustes.

Vaimsus, mis on suunatud peamiselt inimolendi arengu ja olemuse pärssimisele ja tema meelte ning teadvuse piiramisele ja ohjamisele.

Ehk siis orjastamisele ja ressursina tarbimisele.

Parasiitvaimuses on inimene asi ja funktsioon, mitte vaba, arenev ega tajuv ja kogev ning analüüsiv ja sünteesiv ning loov elusolend. See põhineb peamiselt loomalikul vägivallal ja taimelikul seatusel ja asjade maailmale omasele piiritlusel.

Teadvusaga on selles süsteemis aga üldse keelatud ja selle saavutamine on tohutu vägitükk, sest enamik sellel teel üritajatest ei pea vastu ja ebaünnestub ebasoosingu tõttu või ka lihtsalt tapetakse, kuna teadvus annab inimesele juba üsna selge ja täpse pildi tegelikkusest, nii iseendast ja teistest kui maailmast ja sündmustest ning nende vahelstest seostest ja mõjudest ning on seega valitsevale süsteemile väga ohtlik, palajastav ja kahjulik arengutasand. 

Seetõttu me ju teame, et kõik nn ketserid, paganad või ka nn fashistid ja meritokraadid või ühistegelsed ja erakud ning dissidendid on seatud läbi aegade nn halba ja naeruvääristavasse valgusesse ning kui sellest ei piisa, siis juba rakendatakse nende suhtes konkreetsenmaid meetmeid...

Seda kõike siis tagab juba kirjeldatud pseudovaimsuse metoodika, propaganda ja tsensuur ning kaudsed või otsesed repressioonid, mida viivad ellu muidugi mitte üksnes jumalad ja kuradid või pahad droonvaimud, vaid eelkõige ikka meie ise ehk kaasinimesed.

Lõpetuseks olgu siis veel üeldud, et vaimsus ei ol materiaalne ja ei asu ka muideks seega materiaalses ehk füüsilises reaalusetahus. Tõsi, selle saab näiteks kirja panna või mõnele andmekandajale ja meie ajusse füüsiliselt talletada. Samuti enrgia ja jõuning mõjuna näiteks kuhugi ainelisele, sh bioloogilisele enrgiakandjale talletada mõneks ajaks.

Vaimsus ja teadvus asuvad vastavalt siis enregiapõhises ja inormatsioonipõhises maailmas või kui soovite siis braanitahul ning füüsiline ja materiaalne toimumine ja väljendumine ei ole mitte midagi iseeneslikku või juhuslikku,vaid just nende vaimutahkude kindel ja süsteemne ning seaduspärane avaldumine, vormumine ja peegeldumine.

Nii vaimsuse, teadvuse kui ka mateeria ja kõike seda ühendavad struktuurid ja süsteemid jaotuvad veel ka erinevatel skaaladel. 

Ühel skaalal, mis on logaritmiline, asuvad siis erinevad suurusjärgud või hüperruumid. 

Füüsiliselt tunneme me neid juba tänapäeval üsna hästi.

Need alagavad vituaalsetest mikromaalimatest ja liiguvad üksteist kopeerides ja korrates kinldate süsteemidena järjest suurematekas...

Aatomid, molekulid, esemed, planeedid, tähesüsteemid, galaktiad, universum ja universumid...

Vaimses ja teadvuslikus osas on jaotused saranased. 

Neid me tunneme samuti kõik. Esimesed kolm neist asuvad meie kui enamike inimeste jaoks sisemaailmas ehk alatadvuses. Ned oleksid instinktid ja tahtlus, tungid jmt. 

Emotsioonid, elamused, tunnetus, sidemed jne ning kolmandana meie mõtlemine. 

Mõisted ja teadmised ning analüüsi ja sünteesivõime.

Edasi tuleb juba teadvusetasand või järk ja seal asuvad nii vaimsd tajud, fantaasia ja võime tajuda tervikuid ja terviklahendusi.

Süsteeme ja strktuure ning seoseid ja olemust. Edasine on aga tuntud juba üliteadvuse nime all ja seal asuvad juba ühiskonnatedavus, rahvuslik teadvus, globaalsed eesmärgid ja eripärad. 

Edasi juba inimmudelid ja inimese ki arengjärgu olemus ja eesmärgid ning toimepõhimõtted...seejäel juba kogu elusloodus ja planeet jne.

Võib öelda, et ka välimine asub üliteadvuse ja sisemine alatedavuses.

Samuti on inimkond pooleks läädud juba kirjeldatud viisil ja just nii, et ükel poolele asetunud tajuvad üksnes sisemist poolt ja alateadvust, teised aga jälle peamiselt välist maailma ja üliteavust.

Tänaseks on olukord sedapsi, et parasiitsüsteemis enam välist ehk üliteadvust ei eksisteeri inimese jaoks  ning seetõttu on hakanud ka kogu praegune ühiskonnamudel pöördumatult lagunema.

See lagunemine peegeldab lhtsalt selle süsteemi enda vaimset lagunemist ja juba eespool kirjeldatud  paratamatust ehk selleks, et midagi ekspluaterida, peab ju keegi ka seda looma ja ressursiks olema.

SEE ressurss on aga ühelt poolt ka otsa korral ja teisalt selle ressursi looja ja ehitaja ehk siis looduse poolt tagasi võtmisel. 

Olukorda saab võrrleda näitelks lutikatega korteris, kes on ilna jäänud doonorlomadest või prussakatest sööklas, kes on jäänud olukorda, kus kogu toidupoolis on kas otsa lõppenud või uutesse ja neile kätesaamatutesse pakenditesse ja kappidesse paigutatud. 

Samas tehakse ka nii lutikatele kui prusskatele veel tõrjet ehk ehitatakse uut alustarkvara ja immunsüsteemi peremeesloomadele. 

Kuna aga väga suur osa praegusest inimkonnast ei asu looduslikus mõistes inimtasandil ,vaid kas looma või koguni taime ja asjade tasemel, siis saab üsna suurt osa neist veel muidugi kuni selle perioodi lõpuni ka edasi manipuleerida ja ekspluateerida.

Samas liigutakse üha kiirenevalt vältimatu lõpu poole, kuid samas tehakse ise peaaegu kõik, et see lõpp ikka kindlalt ja vältimatult tuleks. 

Kujndlikult võib ütelda, et lamabakari on suure rõõmuga teel tapamaja siuunas ja kui keegi püüab seda rongi peatada, siis teevad lambad ise kõik võimaliku, et seda keegi takistada ei saaks...

Ega ei olegi kellegi teiste asi peatada, sest looduses erinevalt parasiitsüsteemist kehtib nimelt vaba valiku põhimõte.

SEE on justkui meritokraatlik, kuid täietsi aus, selge ja õiglane arengutrepp, kus sa võid nii ise tööd tehes üles poole liikuda, saavutaud astmel hinge tõmmata ja vaadet mõnda aega nautida, kui ka rõõmsalt või kurvalt allapoole langeda ja kukkuda...sest ega ükski asi ega olukotd ju niisama ja ise ülal ei seisa...

Teised struktuurid asuvad kas sageduslikel või lineaarsetel telgedel ja nei praegu lähemalt vaatlema ei hakkaks.

Piisab kui me teame, et need ongi piirkonnad,kus asub kõik mittemateriaalne ja mis ei ole nii otseselt materiaalsed ja ruumilsed kuivõrd enam või täielikult virtuaalsed ja abstraktsed ning tunnetatavad ja tajutavad füüsiliste kehade jaoks. Ehk siis vaimsed!

Kokkuvõtteks, aga kuna juttu ju on vaimsusest, siis vaataks ka veidi tuleviku suunas. 

Seal ja seega, nagu paljud ehk on nüüd juba mõistnud, on vähemalt kaks teed. 

Üks neist on selline tee, mida näevad süsteemis sees elavad inimesed.

Olgu nad siis trendiloojad, ideoloogid või filosoofid ja selgeltnägijad.

Neile kuvastub siis vaid süsteemisisene tulevikumaailm ehk visuaalmaailmad. Kna aga tulevik ei ole kindel ja materiaalne, vaid paljudest võimlustest koosnev energeetiline ja virtuaalne ala, siis reaalsuseks muutuvad sellest vaid need osad, mis on kõige õnnestumud ning täiuslikumad või kooskõlas süsteemiilmingutega.

Samuti ei ole muidugi mitte kõik ette määratud tulevikuvisuaalidega, vaid suur osa jääb ka nn korrapärase ja ennustatava juhuslikkuse piirkonda ehk siis määratletud kõrvalmõjudele ja vastasmõjudele ning paratamatutele tagajärgedele. 

Need on enamuses ka kõik teadvustasandilt alates üsna selgesti ette nähtavad ja mõistetavad. 

Kahjuks altpoolt mitte eriti või siis üldse mitte. Ehk vaid tunnetatavad.

Kuna siiani on ühiskonda ja inimkonda just vaimseis plaanides ohjanud parasiidid, siis on nendes süsteemides toiminud ennustajate kuvandid ka siiani üsna suuresti teostunud. 

See on justkui tagaurpidi ja jäik ning määratletud tulevik. 

Jäik ja määratletud on aga hoopis ju meie minevik, oleviku olemasolemise läbinud reaalne tegelikkus, mida meile aga näidadakse kui muutuvat ja ümberkirjutatavat...

Siiski aga on kõik see süsteemireaalsus ennutatav üha vähem ja põhjuseks on asjaolu,et süsteeminägemuste kõrval eksisteerib muidugi ka kohalik ehk looduslik nägemus ja eesmärgid. 

Selles süsteemis on aga vaid väga üksikuid pärisnõidu ja nägijaid või mõtlejaid ja arutlejaid ning seetõttu ühiskond ka suuresti neist ja looduslikust tegelikkusest midagi ei tea. 

Kui, siis ainult füüsilisest tegelikkusest, sest selles me ju kehaliselt ka asume ja kogeme. 

Ei taha ega tohigi teada, sest need inimsed on ju nn ketserid ja äärmuslased jne ning süsteemile kahjulikud ja ohtlikud kuvandajad ja sellele vastupidses suunas juhtijad. 

Paraku aga allub ka füüsiline reaalsus üksnes loodusele ja seda ei ole õnnestunud  kuidagi kellelgi üle võtta.

Seda on küll üritatud, kuid kuna see on siiski kõige tihedam ja reaalsem valdkond, siis ei ole teadmised ja suutlikkus lihtsalt võimaldanud seda enam teha.

Tõsi, oli mingi lühike ajajärk, kui looduse enda allutatud jõuga ehk teda manpuleerides ka füüsilisele reaalsusele küüned taha ulatusid. 

Neid aegu teame me nii vaimselt kui maiselt suurte kataklüsmide ajajärguna, sest parasiidid muidugi mitte kunagi füüsilist reaalsust suuremates järkudes juhtida ei saaks ega suudaks. 

Kuna vaimumaailmad aga asuvad lisaks igavikule ja kestvikule, mis ei avaldu väliste vaatlejate tarvis, just tuleviks ja minevikus ja on poolrealsusena ja virtuaalsena reaalsusteljel, siis on nendega tegelemine olnud süsteemile ka jõu ja mõistusekohasem.

Samuti on leidunud piisavalt targemaid ja helgemaid päid inimeste seas, keda lõksu meelitades on saanud sundida enda heaks töötama nendes sagedustes ja mustrites. 

Ehk siis peamiselt väliseid hüvesid looma.

Muidugi on läbi ajaloo ju teada mitmeid katseid asuda füüsilist maailma ümber kujndama, kuid kõik need kastesd on siiski päädinud vaid lisamurede ja läbikukkumine või koguni loodskatastroofidega. Seda nii otseste kui kaudsete tagajärgede tõttu.

Tänaseks oleme mitmel põhjusel aga jõudmas ka vaimsesse katastoofi ja seetõttu ei suuda parasiitlus enam ohjata ka vaimseid tulevikuosasid. Eriti uuendatavid osasid. 

Needon sellele süsteemile juba täiesti kättesaamatud.

Samuti kaob süsteemil võime ümber kirjutada ja hämada minevikus.

Inimsed hakkvad reaalset minevikku järjest enam tajuma ja uksuge kõikumatult mind, midagi rõõmustavat või teile lubatut seal enamasti leida ei olegi...

Aga ega tulevikuga ju paremgi pole, sest ka seal hakkab süsteemi kavandatu järjest vähem teostuma ja ühelt poolt on see tõepoolest hea ja mõistlik, kuna tekivad ka võimalused reaalselt edasi elada ja arenema hakata ning saavutada nn õiglus ja läbipaistvus, millest süsteem meile praseudovõtmes pidevalt ja ohjeldamatult jahub.

Teisalt aga terendab seal ka eelkõige praegusele eliidile ja nende kokku klopsitud kannupoistele kiire allakäik ja lõplik hävinemine ning just see asjaolu muudab need viimased etapid vägagi metsikuks ja vastuloliseks ning ebaloogiliseks. 

Seda etappi saame nimetada filosoofiliselt ja kultuuriliselt dekadentsiks ja madnumiseks.

Vaimselt on seda etappi nimetaud ka viimsepäeva kohtuks ja järelekatsumiseks.

Süsteemiideoloogiais muidugi groteskses ja vastupidi pööratud pseudovalguses.

Tegelikkuses aga nii muidugi siiski ei lähe ja parasiitlus ei saavuta võitu looduse üle.

Siiani on küll see eranditult nii läinud, kuid ülevõetud süsteemid on olnud kõik lihtsamad ja algelisemad kui meie siinne eluskond ja tähesüsteem ning teadaolevalt ongi praegu esimene kord ja süsteemi jaoks ka kahjuks viimane kord, kui selline asi juhtuma saab.

Seetõttu oleks soovitav ja mõistlik ka kõigil eelmiste tsivilisatsioonide tegelastel lisaks kohalikele inimestele valida looduslik ehk arengu ja iseseisva töö ning õigluse ja võimaluste mudel. 

Paraku seda aga ilmelt siiski ei ehta ja seetõttu tähendabki süsteemi hävinemine enamikule praegusest inimkonnasat ka vääramatut lõppu.Võtke või jätke.

Seda siis mitte üksnes füüsiliselt, vaid ka kogu vaimses ja teadvuslikus spektris.

Säilib ainult iga olendi isiklik olemustase ja see paraku eriti kõrg ja keerukas ning võimalusteküllane just ei ole. 

Seega võib seda kukkumist või langemist lugeda sisuliselt ka praeguse virtuaalmaailma lõplikuks hävinemiseks... 

TAOLIST TULEVIKKU, millest siin nüüd jutu oli, muidugi ükski süsteemianalüütik ega tajuja teile ei ennusta ja kui, siis pigem ikka vastupidises pseudotvõtmes, et hävinevad ikka need, kes ei ole kuulekad, nn edukad, alandlikud või ennast ja teisi ohverdavad...

Enda poolt soovin siis kõigile aga tõeliselt mõistlikke ja edukaid valikuid, sest looduses ei otsusta keegi teie eest ega kirjuta teile ka ette, kuidas tuleb otsustada, vaid seda tueb teha kõigil ise ja üksnes endale toetudes. 

Astroteadustest saame ju aga mustvalgel teada, et alanud on uus suur ehk nn veevalajaajastu ja järgmised väiksemad astronoomilsed ja astroloogilised tsüklid ilmselt peksid jäämagi praegusele inimmudelile ja sotsiaalsüsteemile viimasteiks praegusel kujul ja hulgal siin planeedil. 

Kuna viimased kaks etappi on aga ajalisel logskaalal üsna lühikesed ja eriti just viimane, siis väga pikalt enam aega otsustada ja nuputada justkui ei ole...

Tõenäoliselt muutub nende muudatuste käigus ka füüsilne planeet ja ka teised planeedid, kuid kuidas täpselt, seda ma siiski teile täna ütelda ei söandaks. 

Pikemas vaates aga kindlasti kirevamakski kui praegu. 

Seda aga siis juba muiduig ilma parasüsteemi viljastavate mõjudeta, mille taajärjel nii mõnedki planeedid on just sellisteks muutunud, kui me praegu neid tunneme...

Vihjata võin aga nii palju, et kui süsteemiideoloogid räägivad globaalsest soojenemisest, siis räägitakse tegelikult üksnes looduslikest kliimakõveratest lisaks muidugi propagandale ja see kõver võib paljude eelduste kohaselt hoopis mõneks ajaks ja mõnel pool külmale poole ja seda üsna järsult kalduda. 

Sellest muidugi ei ole heaks tavaks olnud eriti rääkida.

Tähendab ju kõrb vaid looduse puudumist, vaesus ja viletsus külluse puudumist nagu ka külmus soojuse ja pimedus valguse puudumist.

Tegelikult tähendab ka surm vaid elu puudumist ja ruumitus ruumi või võimatus võimaluste puudumist.

Midagi aga iseenesest ja imekombel siiski ei teki, vaid see tuleb kellegi või iseendal välja mõelda ja luua ning rakendada. 

Ka energia tuleb kellelgi toota, sest ise see kusagilt meile kaele ei kuku imekombel.

 Alanud kliimahullus ja koroonatrallid ning poliitilist ja ideoloogiliste ning religioossete mudelite ümberkujnadmine on aga vaid selle alanud mandumise ja hävinemise algustähiseks.

Hullem või siis grotesksem ja idiootlikum ning ehk ka naljakam ja absurdsem on aga alles ees armsad kaasMaalased.