Maamehe jutud

Tänasel kaunil ja valgel leedoõhtul sai paljude muude toimetste hulgas ka FB-ga kähmeldud - viimase nädalaga juba kolmas konto, mis kohe kuidagi sealsetele järjest progressiivistuvatele kommunismistandarditele ei vasta... Ei tea, kas viitsimist uut enam teha ongi, sest tegemist ju on seal ühe lambamaailma musterstandarditega, mis mulle kui kadunudmaailma ja looduse tegelaskujule kuidagi sobida ju ei saa - oleme me ju surmavaenlased, sest minu olemus on tarkus ja loovus ning edenemine ja vaba valik, lammasmaailmas aga rumalus, orjalikkus, idiokraatia ja taandareng. Seega on vastuolu karjuv  ja olemuslikult lepitamatu ning tekkida saavad ainult vastuolud, pahandused, kokkupõrked ja sõda. Selle sõja lõplikud tulemused määravad siiski paar peamist ilmaseadust, mis ütlevad,et igaüks on omamaailmas kõige tugevam ja oma on igavene, võõras ajutine. Lammasmaailm on aga nimelt üks parasiitlik nähtus, mis järelikult on ajutine ja nõrgem Siinses looduse maailmas. Samuti kadunud maailmas, mis e...

Tere taas. Kirjutamisele ajendab mind peamiselt ikkagi olukord ja selle muutumine. Muutusi aga praegune ajajärk - taaskordne ragnaröki ehk vaimse sõja aeg tulvil. Pea iga päev toob ju uusi sündmusi, mida eile veel keegi või vähemalt enamik ei oleks oodanud. Elame ajajärgul, mil meil või vähemalt mõningail meist, neil, kel on inimlikkus, teadlikkus ja taip, on võimalus seda suurepärast praeguse tsivilisatsiooni algavat katastroofi esireast pealt vaadata... Siiani on aegkonda iseloomustanud peamiselt olukord, kus võimul ja saamal on olnud tegelaskond, kes peaks viibima kas kasvatusasutustes ja sunnitöölaagrites, sest töö teeb ehk õigemini muudab teatavasti vabaks - sõna sõnalt - või siis vastasel juhul kohe hukatama või siis teisel juhul viibima kinnistes raviasutustes või ühiskonda lubatuna seal vähemalt piiratud teo-  ja tegutsemisvõimalustega läbi ajama, sest kui puudub vastutsvõime, osadusvõime ja soov areneda ning ise oma vajadused rahuldada, siis ei saa loomulikult juttu...